Kuue teemana minu poolt oli valitud lugemiseks ja analüüsimiseks TALISi raport „Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena“, mille tulemused olid tehtud OECD rapordi põhjal. TALIS (ingl. The Teaching and Learning International Survey) on OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, mille fookuses on õpilaste õppimist mõjutavad aspektid (Taimalu jt., 2019). Valik oli tehtud rapordi heaks, kuna oli […]
Rubriik: Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe
Antud töö oli tehtud rühmatööna koos Piret ja Emma Loorega. Seeniorite digipädevuse tõstmine õpikeskkonna loomine EduFlow keskkonnas. Probleemi tutvustus Politsei andmetel peteti 2021. aastal eesti elanikelt internetikelmustega välja ligi 5 miljonit eurot, kõige haavatavamad on eakad inimesed, kellel on kehv digipädevus (Laanpere, 2022). Meie kursus eesmärgiks oleks tõsta eakate digipädevust ja pöörata tähelepanu sellel, kuidas […]
Viies lugemine on pühendatud avatud haridusele ja minu poolt valitud on Sanjaya Mishra (2017) artikkel, mis teeb ülevaate avatud õppematerjalide liikumisest. Avatud õppematerjalid on inglise keelest tõlgitud termin. Inglise keeles, see kõlab nagu open educational resources ning lühina kasutatakse abviatuuri OER. Edaspidi oma reflektsioonis mina ka hakkan kasutama seda lühendit. S. Mishra toob oma artiklis, […]
Neljas teema lugemiseks oli seotud õppedisaini ja võrgustatud õppega. Minu poolt oli valitud Peter Goodyear (2005) artikkel. Vaatamata, et artikkel oli kirjutatud 17 aastat tagasi, see annab hea ülevaade võrgustatud õppe visioonist ning artiklis olev teave on ajakohane. Autor on keskendatud õpingute toetamisele ülikoolides ja seal võrgustatud õpe loomisele. Põhikriteeriumideks on selline asjaolu, et õppejõududel […]
Kolmas teoreetiline lugemine on seotud määratlemisega, mis on personaalne õpikeskkond ehk personal learning environment inglise keeles (edaspidi kasutan lühendit PLE). Selle uurimiseks oli võetud Wilson et al. (2007) artikkel, kus oli antud põhjalik ülevaade sellele, mis on PLE ja mis mitte, ning tehtud võrdlus PLE ja VLE (ehk virtual lerning environment, eesti keeles virtuaalne õpikeskkond) […]
No nii, taas tuli aeg koduse ülesande sooritamiseks. Selleks korraks oli võimalus valida, kas teha teoreetilist ülesannet või praktilist. Alguses olin kindel, et kursuse raames teen praktilisi ülesandeid, kuna pigem olen inimene, kes eelistab teha praktilisi asju teoreetilistele. Aga kui süvenesin rohkem ainesse, sain aru et baas praktiliste ülesannete tegemiseks on minimaalne ja pean selles […]
Kategooriad
Õpileping
Minu esimene ülesanne on õpileping. Teema Minu jaoks haridustehnoloogia on uuelaadne valdkond, milles ma eriti palju ei tea. Võib olla see kuulab praegu pealiskaudselt, aga püüan imada endasse kõike, mida minuga jagatakse. Eesmärgid Aine raames soovin tutvuda erinevate õpikeskkondadega ja õppida neid kasutama. Saada nippe kuidas e-kursused ehitada erinevates keskkondades. Luua wordpressi bloki, mille kuju […]
Esimese teema lugmisülesanne Mina võtsin lugemiseks ja analüüsimiseks Terry Anderson ja Jon Dron (2011) artikli Three Generations of Distance Education Pedagogy. Kuna minu kogemused ja teadmised haridustehnoloogias ja haridustehnoloogiast on tagasihoidlikud, otsustasin, et see on hea stardipunkt alustamiseks. Pean tunnistama, et minu jaoks artikli lugemine oli natukene keeruline, eriti raske oli loetud asjad seostada eluliste […]
SEN teacher in EdTech journey 